Kõigepealt olgu ära öeldud, et meile tarbimiseks ette visatud "välisinfo", toodetuna kusagil globaalsetes uudistekombinaatides, annab pea alati pildi olukorrast maailma eri nurkades kõvasti hullema ja eksitavamana, kui tegelik olukord kohapeal seda võimaldaks. Normaalne elu ju millegipärast uudistekünnist naljalt ei ületa. Ilmselt huvitab mingite teooriate järgi meid kõiki ainult sõda, vägivald ja rahutused. Ning kasutades ainsa infoallikana Eesti ajakirjandust, mis üldjuhul tunnistab mõistlikuks reisiviisiks kas valmispakettide tarbimist või suurlinnade külastamist, võib omapäi reisimisest jääda kergesti mulje kui millestki ohtlikust.

Ei saa tõesti väita, et iseseisva reisimisega ei seondu üldse mitte mingisuguseid ohtusid. Pigem on küsimus nende teadvustamises ja vältimises. Kui säilitada terve mõtlemine ja hoiduda tegudest, mida ei võtaks ette ka kodus, pole omapäi rändamine ohtlik. Potentsiaalseks ohuteguriks võib olla pigem käitumine ignorantse valge turistina. Kallid ehted, suur kogus sularaha, järelvalveta kaamerad ja valed käitumismallid võivad probleeme tekitada mitte üksnes vaesemates riikides. Ohtlikuks võibki pidada mõnda piirkonda või mõnda käitumismalli, aga mitte mõnda linna või maad tervikuna. Viiteid tõepoolest ohtlikele riikidele leiab järgmiselt lehelt "Kuhu minna". Enamik inimesi naaseb reisilt siiski tundega, et oli turvalisem, kui kodus.

Paljudes riikides on kõige suurem oht seotud taskuvarastega, kes võivad tõepoolest olla ülimalt nutikad. Mitmetes maades on küllalt suur oht reisitarvete kadumiseks bussi-, mõnevõrra vähem raudteejaamades. Kunagi ei saa välistada pisivargusi ööbimiskohtades. On kohti (näiteks paljud Aafrika linnad), kus öiseks liikumiseks tuleb alati kasutada taksot. Kogenematu rändaja jaoks võib muutuda ohtlikuks ka petmise avastamine mõne pealtnäha tavalise kauplemistehingu juures või ettevaatamatus kaootilises liikluses.

Alati on hea ennast eelnevalt kurssi viia antud riigi tavade ja kommetega, et vältida teadmatusest tingitud tahtmatuid jamasid (näiteks erinevate žestide vale kasutamine). Nii võib Tais tekkida probleeme, kui astuda jalaga tuulega käestlennanud rahatähe peale - kuna rahatähe peal on kuninga pilt, võrdub see kuninga peale astumisega ehk siis otsese solvanguna kuninga aadressil. Pea ja jalad on Tais kaks keha sümboolset piirkonda, millesse suhtutakse suure austusega. Taide pea puudutamine, isegi suure õrnuse märgiks, on neile vastuvõetamatu.

Samuti võiks uurida kohalike ja ametivõimude suhtumist pildistamisse, riietumis- ja söömistavasid (kas ikka tasub Indias ja mujal Aasias vasaku käega süüa?), aga ka ainult selles riigis kehtivaid reegleid (kas ja kus võib Singapuris nätsu närida?). Vestlustes võiks vältida poliitilisi teemasid ega teha märkusi riigipea, riigikorra või religiooni kohta.

Veel soovitusi jamade vältimiseks:

• Käitu enesekindlalt!
• Ära võta kaasa asju, mille kadumist sa üle ei elaks.
• Ära jäta endast rikkuri muljet.
• Hoia raha riiete all kantavas või mõne riideeseme sisse õmmeldud rahakotis, jättes samal ajal piisava sularahavaru taskutesse.
• Ära võta reisil selliseid riske, mida sa kodus ei võtaks.
• Riietu ja käitu kooskõlas kohalike tavadega.
• Arvesta, et suurimad riskid ohustavad äsjasaabunuid.
• Püüa hoida mõlemad käed vabad.
• Kasuta reisikindlustust.
• Ära jäta krediitkaarti hotelli või guesthouse'i, krediitkaardiga makstes peaks kaart olema kogu aeg nägemisulatuses.
• Naissoost rännuhimulistele jagab reisisoovitusi selline veebileht nagu Journeywoman.