Miks siis ikkagi reisivalmistoodangu passiivse tarbimise asemel valida omapäi maailmaavastamine? Põhjuseid, miks rändama minnakse, on üsnagi erinevaid ja paljusid neist vaevalt väga ratsionaalseks nimetada saab. Aga üldiselt on rändamisega nagu jalgrattasõiduga - tunde kätte saades on ära unustada juba paganama raske.

KOGEMUS

Paljud ütlevad, et üks kuu reisil võrdub kogemusega, mille kogumiseks kulub tavaelus võibolla aastaid. Pole vähe rändureid, keda ei huvitagi niivõrd jõudmine mingisse konkreetsesse sihtkohta, kuivõrd nauding protsessist, KUIDAS sinna jõuda.

Reisides punktist punkti muutub geograafia konkreetseks. Kaardilt nähtud paikadele tekib taha uus sisu. Mööda maailma rännates saab õppida kohanema teiste kultuuride ja teistsuguseid tõekspidamisi omavate inimestega. Nähes teisi, mõistab paremini ka seda kultuuri ja keskkonda, kus ise elad. Ja reisil tuleb millegipärast pähe keskmisest rohkem häid mõtteid.

KATSUMUS

Omapäi seiklemine ei ole kindlasti sama lihtne, kui rannakuurordis kokteiliklaasi taga tiksuda. Suur osa reisist on seotud väiksemate ja suuremate probleemide lahendamisega võõras keskkonnas. Aga samas teeb pidev kohanemine uute olukordadega meeled lahti ning õpetab rõõmu tundma elamisest ainult käesoleva hetke nimel. Ja see tunne võib mõjuda narkootilisena.

Reisil saab enda jaoks selgemaks, mis siin maailmas on tegelikult tähtsad, ja mis ebaolulised asjad. Tundidepikkused piinlemised kõige madalama kategooria rongides või bussides, segamini kohaliku koloriidiga selles täies ebahügieenilises kirevuses, võib antud momendil panna igatsema kõike muud ja mugavat, aga juba mõne aja möödudes kondenseerub läbielatud katsumus väärtuslikuks osaks sinu kogemustepagasis.

" When faced with something out of the ordinary and a bit too much like hard work, Chinese public servants will often say 'no'. It's much easier than actually doing something... There was only one way around this problem and that was making refusing to sell me a ticket more difficult than selling me one."

Peter Moore "Wrong Way Home"

VABADUS

Enamike seljakotireisijate jaoks algavad naudingud üksjagu enne reisi algust. Mõnus on juba otsustamine, kuhu minna ja kuidas minna, info otsimine ja reisi planeerimine. Omapäi reisides saab koostada (või üldse mitte koostada) marsruudi oma parima äranägemise järgi, puudub vajadus teha pidevaid kompromisse enda huvide sobitamisel teiste reisijate eelistustega. Soovi korral võib plaane ja reisisihte iga hetk muuta või reisida hoopis ilma täpsete plaanide ja ootuseta selle suhtes, mis järgmisel hetkel juhtuma hakkab.

LÕBU

Kõigele lisaks on selline reisimine lõbus, sest iialgi ei tea täpselt ette, kellega, kus ja mis asjaoludel sa kokku sattuda võid. Näiteks kohata Lõuna-Malaisias suvalises poes eesti keelt kõnelevat tšehhi noormeest on igatahes päris lõbus.

The Gentle Reader will never, never know what a consummate ass he can become, until he goes abroad. I speak now, of course, in the supposition that the Gentle Reader has not been abroad, and therefore is not already a consummate ass.

Mark Twain, part of travelog from his trip to Egypt

TÄIENENUD IDENTITEET

Nagu eelnevalt öeldud, aitab reisimine paremini mõista seda keskkonda, kust ise pärined. Ei olegi vaja niiväga kaugele reisida, et imestusega avastada, et paljud koduses miljöös nõnda tavalised asjad võivad natuke avarama mätta otsast vaadates suisa imelisena tunduda.
Paljud igavalt tavalised asjad meie ümber, mille peale polegi nagu põhjust pikemalt mõelda, kipuvad peale reisilt naasmist avanema sootuks uue nurga alt. Roheline muru suvisel ajal, võimalus minna metsa marjule-seenele (või lihtsalt võimalus metsa minna), leida kuskil järve kaldal häirimatu telkimispaik, aga ka see, et põllu peal kasvab kartul, kaalikas ja kapsas, võib olla kaugelt saabudes küllalt eriline.

Reisides veendub, et maailm on palju mitmepalgelisem, kui see kodus istudes tundub. Kogedes kardinaalselt erinevaid vaateid maailmale ja elule ning väga erinevaid viise oma elu korraldada, võib kodus tagasi olles mõne kaaskodaniku must-valge ja ülimalt materiaalne maailmapilt panna arvama, et paralleelunivesrsumid siiski eksisteerivad.

"Kuidas seda nüüd sulle seletada," lausus Hassan arupidavalt. "Vaata, ma tahan aru saada, mis on inimesele hea ja mis on halb. Selleks pean ma õppima tundma väga palju erinevaid inimesi ja erinevaid rahvaid, kes kõik hoopis isemoodi elavad ja ka isemoodi mõtlevad. Ma tahan teada, kas kõigi jaoks saab olla hea ühtmoodi või on erinevatel inimestel erineval kombel hea, ja kas need erinevad head siis omavahel vastuollu ei satu. See tähendab, et kas siis, kui ühtedel on hea, ei ole äkki teistel sellest hoopiski paha. Kas ma seletan liiga keeruliselt?"

Aino Pervik "Arabella, mereröövli tütar"