
Kultuurišokki võiks jagada kaheks:
Reisides eksootilistesse riikidesse, tuleb arvestada sellega, et aja ja kauguste mõõde võib harjumuspärasest oluliselt erineda.
| AEG |
Kuna aeg on miski, mida, erinevalt paljudest muudest asjadest, võib olla käes piiramatult, siis sellele vastavalt ka käitutakse. Kinniste ja praktiliste põhjamaalaste jaoks võib ka kõige lihtsamate toimingute teostamine tunduda erakordse ajaraiskamisena. Nii võib ka isegi lihtsa informatsiooni teadasaamine võtta tunde, sest just nii kaua kulub kohalike jaoks autoriteetse inimese leidmiseks, kes on nende kõigi arvates ainuke täiesti pädev isik sulle vajalikku informatsiooni edastama. Antud juhul ei oma mingit tähtsust see, et tegemist on kõigile kohalikele teadaoleva asjaga.
Harjumuspärasest rohkem kulub aega ka kaubeldes. Kauplemine ei ole mitte lihtsalt protsess, mille käigus võib teatav ese omanikku vahetada, vaid tähtis osa igapäevaelust ja kultuurist. Lõunapoolsed kaupmehed on osavad psühholoogid ja nende arsenal, millega sinult raha kätte saada, aukartustäratav. Pisikese vidina ostmisega võib aega minna tunde, mille kestel toimub pidev psühholoogiline võitlus teineteise hinnapiiride teadasaamiseks. Sõltumata sinu tingimisoskusest jääb arvatavasti tõsiasjaks, et omandatud asja eest sai makstud rohkem, kui kohalike meelest see asi tegelikult väärt on. Sellega tuleb leppida ja mitte võtta asja isiklikult.
Lõunamaade inimeste ajatunnetust iseloomustab samahästi ka teine reegel, kui jutuks tuleb aeg, mis kulub punktist A punkti B jõudmiseks. "Oh, see on siinsamas lähedal!" tähendab tõenäoliselt seda, et punkt B on umbes kolm korda kaugemal ja sinnajõudmiseks kulub vähemalt kolm korda rohkem aega ja sekeldusi, kui seda arvavad kohalikud.
Arusaamatuste vältimiseks tuleks meelde jätta, et erinevalt põhjamaadest ei ole aeg lõuna pool konkreetne mõiste. Mingit väljapakutud kellaaega tuleks võtta kui umbkaudset aega, millal midagi võib sündima hakata. Näiteks "homme kell 8" tähendab "tulen 8 ja 12 vahel" või "kui meeles on, astun homme enne lõunat läbi". See tähendab, et kokkusaamistele tuleb arvestada palju rohkem aega kui kodus. Kui tegu pole just ärikohtumisega, siis on üsna kohatu loota, et lõunaeurooplane või ladinaameeriklane põhjamaa inimesega suheldes äkitselt oma kombeid muudab.
| GEOGRAAFILISED MÕÕTMED |
Küsides kohalike käest, mis suunda jääb sinule vajalik objekt ehk punkt B, tasub saadud vastus teadmiseks võtta ja loota, et see võibki nii olla. Üldiselt esinevad kohalike käest tee küsimisel järgmised variandid:
Mitmetes kultuurides peab küsija arvestama, et toimib facesaving - oma prestiizi säilitamine, mis seisneb selles, et infovajajat ei jäeta kunagi vastuseta. See võib kaasa tuua üsna ulmelisi vastuseid, sest vastaja arvates näitaks aus vastus "Ma ei tea" hoopis tema ignorantsust ja hoolimatust. Selline kultuuriline iseärasus nõuab küsijalt väikest pingutust oma küsimuste sõnastamiseks viisil, et oleks raske või võimatu vastata lihtsalt "ei" või "jah". Ühtlasi peab ära kuulama mitmeid erinevaid arvamusi, mis võivad tihti olla üksteisele risti vastukäivad. Mõned temperamentsemad kohalikud isendid võivad sinu paremaks abistamiseks lausa tülli pöörata.
Loominguliselt tuleb suhtuda ka kaugustesse, kuna paljud inimesed veedavad elu paikselt ega oska kaugusi kirjeldada.
| RELIGIOON |
Väjaspool Euroopat küsitakse rändajalt tihti tema usutunnistust. Sellisele küsimusele vastates ei ole ka mitteusklikel väga mõtekas teatada, et oled ateist, kuna paljude rahvaste jaoks tähendab see kultuurilise identiteedi täielikku puudumist. Parem juba vastata, et oled näiteks luterlane või lihtsalt Christian - vastus, mida valgelt välismaalaselt tõenäoliselt oodatakse.
| SUHTUMINE VÕÕRASTESSE: ERIJUHUD |
Enamasti suhtutakse uudistavatesse võõrastesse kõikjal heatahtlikult. Turismimarsruutidest eemal võetakse seljakotiga valge inimese saabumist tihti kui planeerimata meelelahutust. Mõnes kultuurikeskkonnas võib selline sõbralik tähelepanu ka päris kurnav olla. Suhteliselt uutes turismisihtpunktides, kus külastajate käitumine erineb märgatavalt kohalike käitumisest, on täheldatud aga hoopis iselaadi ebasõbralikkust. Klaus Westerhausen on seda oma raamatus Beyond the Beach: An Ethnography of Modern Travelers in Asia (2002) kirjeldanud järgmiselt:
With the arrival of ever-increasing numbers of visitors at traveler centers such as Thamel in Kathmandu or Koh Phangan in Thailand, a previously balanced exchange relationship becomes increasingly more asymmetrically skewed against the hosts, who become relegated to the status of service providers. As a consequence, hosts perceive the psychological rewards to be minimal and withdraw their psychological cooperation. Therefore, it is not surprising that the degree of unfriendliness and hostility toward visitors tends to increase over the years and that those returning to a destination have noted a remarkable cooling of relations between visitors and locals.
| MÜÜGIMEHED |
Mitmel pool maailmas suhtutakse valgesse inimesse nagu liikuvasse rahakotti ja seetõttu tuleb vaesemates maades teha pidevalt tegemist kõikvõimalike müügimeestega, kes oma sissetulekute suurendamiseks püüavad sulle kõikvõimalikel viisidel igasugu nodi, öömaja või transporti kaela määrida.
Tavaliselt ei avaldu nende tegevus niivõrd otseses müügitegevuses, vaid see on osavalt maskeeritud sinu "aitamiseks". Nende sõnavaras on aukohal sellised väljendid nagu "very good price", "special price only for you", "mister, I have (know) exactly what you want". Müügimees teab, kus saab "odavat ja väga head" öömaja, kust leiab "parima" söögikoha ja missugune on "õige" transport. Müügimees teab, kus on "kõige paremaid" ja "eriliselt soodsa, ainult sinu jaoks kehtiva hinnaga" kaupu müüa. Ühtlasi pakuvad nad ennast sulle giiditeenust, et sa saaks nende "abiga" "metsikute" pärismaalaste seas kergemini hakkama ja "näeksid kohti, mida välismaalastele kunagi ei näidata".
Müügimeeste kombed ja nahhaalsus võivad varieeruda, mõnikord kasutatakse valge inimese mõjutamiseks ka otseseid valesid. Mitte kunagi ei tasu jääda uskuma väiteid, et see muuseum on "täna" kinni, see buss "täna" ei sõida või see tee on "praegu" remondis. Sellised väidete ainus eesmärk on imenduda sinu plaanidesse ja panna sind kasutama alternatiive, mida "abivalmis" kohalik sulle "täiesti juhuslikult" ka pakkuda saab.
Ühest reeglit müügimeeste vältimiseks pole. Samuti ei saa öelda, et müügimeeste kasutamine alati halb oleks. Võimalik, et just tänu sellisele reisijuhile koged palju huvitavat. Samuti on võimalik müügimehi enda huvides ära kasutada juhul, kui õnnestub teda allutada enda huvides tegutsema ning panna teda oma tavapärasest müügistrateegiast loobuma. Üldiselt on valdav osa rändureid siiski seisukohal, et müügimeeste ja isehakanud giididega suhtlemine röövib rohkem närvirakke, kui neist kasu tõuseb.
Parim strateegia müügimeestest vabanemiseks on säilitada kindlus ja mitte näidata huvitatust. Viisakas, aga kindlas toonis keeldumine pakutavatest teenustest töötab enamasti kõige paremini.
| KERJUSED |
Paljudes vaesemates riikides tuleb paratamatult kokku puutuda kerjustega. Tavaliselt kohtab neid seal, kus liigub rohkem inimesi. Kuigi kerjused võivad jätta mulje äärmisest vaesusest või suurest õnnetusest, tuleks neile rahaandmisega pigem ettevaatlik olla. Eriti laste puhul võib ühele raha andes sind järgmisel hetkel ümbritseda terve palujate armee.